Küünaldega õhtusöök ja sensuaalne jalutuskäik mere ääres – öö, mis muutis kõik igaveseks

Istusin laua taga, mis oli kaetud valge linaga, ja ümberringi hõljus küünalde ja veini lõhn. Tegelikult olin ma närvis, kuigi püüdsin seda mitte näidata. Ta naeratas mulle laua teises otsas ja ütles:
- Sa näed täna hämmastav välja. See kleit rõhutab igat detaili sinu kehast.
Tundsin, kuidas soojus levis mu kõhus. Õhtusöök venis lõputult ja iga sõna ehitas pinget. Ta rääkis oma elust, ja mina kuulsin, samal ajal kujutledes, kuidas tema käed liiguvad mööda mu nahka. Esimest korda tundsin nii tugevat keemiat kellegagi, keda tundsin vaid mõned tunnid. Kui ta ulatas mulle veinitopsi, puudutasid meie sõrmed teineteist ja säde läbis kogu mu keha. Rääkisime merest, lainetest, sellest kuidas vesi öösel kallast uhub. Pärast magustoitu ütles ta:
- Läheme jalutama. Meri on ilus sel ajal.
Tõusin püsti, tundes kerget värinat jalgades. Väljusime restoranist ja suundusime ranna poole. Õhk oli soe ja kuu peegeldus vees. Olin valmis kõigeks, mis ees ootas.

Kõndisime paljajalu liival, vesi uhus meie jalgu. Tegelikult tundsin end vabana nagu kunagi varem. Ta haaras mind käest ja tõmbas lähemale, sosistades:
- Tahan sind tunda. Nüüd, siin mere ääres.
Mu süda kiirenes. Peatusime kohas, mida kaitsesid liivaluited. Tema huuled leidsid minu omad ja suudlus oli sügav, täis nälga. Esimest korda tundsin nii intensiivset ihaluse lainet. Tema käed liikusid mööda mu puusi, eemaldades kleiti aeglaselt, sentimeeter sentimeetri haaval. Lebasime pehmel tekil, mille ta oli kaasa võtnud, ja lained kahisesid meie hingamiste rütmis. Puudutasime üksteist ilma kiirustamata, avastades iga sentimeetrit kehast. Tema keel liikus mööda mu kaela, ja mina püüdsin õhku:
- Ära lõpeta... see on täpselt see, mida ma vajan.
Vahetasime tuliseid pilke ja sõnu, kuni pinge jõudis haripunkti. Olin kindel, et see öö muutis kõik. Pärast kõike lebasime sassis, vaadates tähti, teades, et miski ei ole enam endine.